Pühapäeval, 23. mail kell 14.00-16.00 veebis
Järgides Kagu-Aasia budistlikku traditsiooni, tähistame iga aasta maikuus Budakojas Vesakit – Buddha virgumist ja elu. Seekord teeme seda oludest tingitult Zoomi veebisilla vahendusel.
Äsja ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt Rupert Gethini raamatu “Budismi alused” eestikeelne tõlge. Seekordsel Buddhapäeval tähistame väärt raamatu ilmumisega seotult mitmenäolise budismi ühiseid aluseid.
Teemal kõnelevad Märt Läänemets, Leho Rubis, Alari Allik ja Vaddhaka.
- Märt Läänemets: Budistlik humanism oma ajas ja üle aegade
Buddha õpetus (dharma) käivitus inimliku kannatuse äratundmisest. Buddha esitas seejärel küsimuse – miks? Ning edasi küsimuse – kuidas? Kuidas kannatusest vabaneda. See on kõnetanud inimesi eri aegadel ja eri kultuurides. Sest, nagu dalai-laama on öelnud: iga olend tahab eelkõige olla õnnelik. Budism annab teekaardi, kuidas kannatust vähendada ja sellest jäägitult vabaneda. Mõistmise, kõlbluse ja keskendumise kasvatamine on selle tee universaalsed tähised. Inimeseks sündimine selle teostamise harvaesinev võimalus. - Leho Rubis: Mandala kujund – India juured, lõputud vormid
- Alari Allik: Istuda, istuda, istuda: zen-budismi juurtest
Zen-budismis peetakse oluliseks Šākjamuni Buddha eeskuju, kes jõudis virgumiseni bodhipuu all istudes. Bodhidharma, kes Buddha õpetuse Hiina tõi, istus pärimuse järgi üheksa aastat ja vaatas seina. Tema eeskuju järgisid paljud chan-budistid. Zen-õpetaja Dōgen selgitas 13. sajandi Jaapanis, et budism seisnebki “ainüksi istumises” – midagi muud pole vaja teha. Milline on selle istumise vorm ja tähendus ning kuidas see on aja jooksul muutunud. - Dharmacharin Vaddhaka: Teel ühe dharma suunas?
Pärast sajandeid suuresti lahus kasvamist Idas on paljud budismi erinevad vormid kaasajal kergesti leitavad interneti vahendusel. Kas see viib kõiki maid ja kultuure hõlmava ühe buddhadharma tekkeni?
Kõlab Põhja-India klassikaline muusika Leho Rubise esituses.
Kõik huvilised on teretulnud! Registreerimiseks ja Zoomi ligipääsu saamiseks saada palun meil hiljemalt üritusele eelneval päeval aadressile .
Pilte varasematelt Buddhapäeva tähistamistelt:
[nggallery id=23] 2017. aasta Buddhapäeva keskseks teemaks oli “Kohalikku kuulates” ja sel teemal kõnelesid Märt Läänemets, Alari Allik, Doris Kareva ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira. 2017. aasta Buddhapäeva meenutusi leiab siit lingilt.
[nggallery id=22] 2016. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli oli “Buddha ja mets” ja sel teemal kõnelesid Hasso Krull, Herdis Fridolin, Alari Allik ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira. 2016. aasta Buddhapäeva meenutusi leiab siit lingilt.
[nggallery id=21] 2014. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli luule idast ja läänest, mis inspireerib meid budistlike õpetuste harjutamisel. Luulekatkendeid valisid Alari Allik, Märt Läänemets, Jaanus Valk, Elli Feldberg, Vaddhaka ja Bodhikara. Tiibetikeelsed austusvärsid Buddhale kõlasid laama Sangyas’e esituses.
[nggallery id=18] 2013. aasta Buddhapäeva tähistamise teemaks oli “budismi tulevik”. Sõnavõttudega esinesid Kati Kivimaa, Alari Allik, Teet Toome ja Chipamong Chowdhury (bhikkhu Revata Dhamma). Ürituse kava leiab tutvumiseks siit lingilt.
[nggallery id=2] 2012. aasta Vesaki tähistamise teemaks oli “virgumise kujutamine” ja sel teemal kõnelesid Leho Rubis, Nagašila (Helsingi budistlikust keskusest) ja Doris Kareva.
[nggallery id=4] 2011. aastal oli Vesaki keskseks teemaks palverännumotiivid budismis (Märt Läänemets käsitles seda „Põimiksuutra“ valguses; Vaddhaka vaatles palverändu kaasaja Indias; Alari Allik rääkis palverännakust jaapani luuletaja Saigyō näitel.)
[nggallery id=7]
[nggallery id=6] 2007. aasta Vesaki teemaks oli budistlik looduseteemaline luule läbi ajastute (ürituse raames kõlasid nii tõlgitud värsid eri Kagu-Aasia kultuuridest kui ka Jaan Kaplinski esituses tema enda luulet).