Vesaki – Buddha virgumise ja elu – tähistamine
Tallinna Budakojas 7. mail 2017

Seekordse Buddhapäeva keskseks teemaks oli “Kohalikku kuulates” ja sel teemal kõnelesid Märt Läänemets, Alari Allik, Doris Kareva ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira.

Siit lehelt leiab meenutuseks pilte (nii Buddhapäevalt kui päev varem toimunud kirjutamisretkelt Paljassaare poolsaarele) ning filmilõike kõnede ja  
Liis Viira muusikaimprovisatsioonidega (need kõlavad kõnede järel).

Täname kõiki üritusele kaasaaitajaid ja tähtpäeval osalejaid!

Filmilõikude eest hoolitses Sarvamitra.

Kõned ja improvisatsioonid harfil

Märt Läänemets: “Kas Hiina budism on hiina budism?”

Alari Allik: “Metsa tähtsus Jaapani kohalikes traditsioonides”

Doris Kareva: “Maast leitud, tuulde tõlgitud”

Bodhikara: “Bodhipuu leht ja pärnaleht”

• <

  >
  Märt Läänemets: “Kas Hiina budism on hiina budism?”

  Budism jõudis Hiinasse juba 1. sajandil Sise-Aasiast saabunud misjonäride kaudu. India keeltes kirjutatud tekste, mida misjonärid kaasa tõid, hakati kohe tõlkima hiina keelde. Töö kestis sajandeid ja nõnda kujunes hiinakeelne budism hiinakeelse pühakirjakoguga. See tohutu „tõlkeprojekt“ ei olnud pelgalt tekstide ümberpanek ühest keelest teise, vaid kogu budistliku kultuuri (dharma) tõlkimine ja arusaadavaks tegemine teise kultuuri keelde ja oludesse. Hiinas see õnnestus ja Hiinast sai budistlik maa. Kas me saame aga väita, et budism Hiinas on „hiinastunud“ ja minetanud hiinakeelseks ja hiinapäraseks muutununa oma algse sõnumi. Kindlasti mitte. Hiina budism on ikka seesama budism, mida õpetas Buddha Šākjamuni 2500 aastat tagasi Indias. Nagu on öelnud õpetaja Sheng Yen: budismi maitse on alati üks ja see on vabanemise maitse. Kultuurilised ja keelelised eripärad on teisejärgulised. Kuid neid tuleb hoolega arvestada ja „serveerida“ õigesti, et budismi maitse kõige paremal viisil esile tõuseks ja inimesteni jõuaks. Seda saab teha ainult „kohalikku kuulates“ ja sellele vastu kajades. Hiina budism on selles mõttes suur ja järgimist vääriv eeskuju.
• <

  >
  Alari Allik: “Metsa tähtsus Jaapani kohalikes traditsioonides”

  Jaapanis on suhtumine metsa olnud erinevate maalimavaadete (šintoism, taoism, budism) põimumise tõttu üsna mitmetine. Ühest küljest domineerib tänaseni šintoistlik arusaam puust kui pühakojast (yashiro), mille sisse võivad endale kodu rajada jumalad (kami), teisest küljest aga on erinevatel kogukondadel tulnud võidelda puude liigse seostamisega religioossete tõekspidamistega, et oleks võimalik metsa langetada ja maad harida. Ettekandes tulebki juttu erinevatest pärimuslugudest, kust on näha, kuidas kohalikud traditsioonid ja mandrilt pärit maailmavaated on teineteist täiendanud.
• <

  >
  Doris Kareva: “Maast leitud, tuulde tõlgitud”

  Pühendumusluule
• <

  >
  Bodhikara: “Bodhipuu leht ja pärnaleht”

  Kohaliku kuulamine Buddha Šākjamuni eluga seotud legendides ja kaasaja Eestis