Siit leiab siira heasoovlikkuse, südamliku sõbralikkuse meditatsiooni tutvustuse. Harjutuse paalikeelne nimi on metta bhavana.
Metta tähendab „armastav sõbralikkus“, või „tingimatu armastus“, armastus, mida antakse, ilma midagi tagasi küsimata. Bhavana tähendab kasvatamist, arendamist. Metta bhavana tähendab niisiis tingimatu armastuse või armastava sõbralikkuse kasvatamine.
Kuid metta võib tähendada ka lihtsalt sõbralikkust, lihtsat hoolivust või teisele hea soovimist. Ja tihti on parem mõelda metta’st selles võtmes. Ei ole suurt kasu sellest, kui mõtleme, et võime anda tingimatut armastust kõikidele elusolenditele, kui me ei suuda head soovida inimesele, keda me tunneme.
Sissejuhatus harjutusele
On mitmeid viise heatahtlikkuse arendamiseks. Traditsioonipärane viis on kasutada selleks häid soove. Nii võime meeles hooliva suhtumise kasvatamisel kasutada näiteks järgnevaid fraase:
Mingu sul hästi
Ole sa õnnelik ja rahul
Ole vaba valust ja kannatustest
Arene oma elus
Algatuseks toome selle inimese meelde. Võibolla aitab meid ta pildi meeldetoomisel see, kui ütleme vaikselt tema nime, võime samuti meenutada ta häält või seda tunnet, mis tekib ta ruumi sisenemisel. Seejärel ütleme vaikselt oma meeles häid soove. Püüame iga fraasi öelda heatahtlikult ja seda ka siiralt mõelda.
Samal ajal, kui me pehmelt fraase ütleme, jätame pärast iga soovi aega, et jälgida ja seedida öeldu toimet.
Me oleme oma meeles samaaegselt aktiivsed ja vastuvõtlikud; aktiivselt töötamas oma tunnetega ja vastuvõtlikult märkamas oma tegude tagajärgi. Seda võib võrrelda kivikese viskamisega tiigi keskele, kuidas kivist eemale kanduvad lained liiguvad vaikselt tiigi kallaste suunas.
Võime proovida fraase öelda väljahingamisel – siis oodata ja jälgida selle toimet paari sisse- ja väljahingamise vältel – enne edasi liikumist ja järgmise hea soovi ütlemist.
On oluline mõista, et me ei pea olema heas meeleolus ja juba kogema positiivseid tundeid, selleks et metta bhavana harjutust teha. Metta bhavana harjutuses võime töötada ükskõik milliste tunnetega, mida märkame oma meeles. Oma meeleolu suhtes aus olemine aitab meditatsiooni märgatavalt edasi viia!
Esimene osa (mina ise)
Kui meil on raskusi enesele hea soovimisel, tuletame lihtsalt meelde, et tahame enda jaoks parimat, et tahame tunda end hästi ning olla õnnelikud. Mis ärgitas meid uurima meditatsiooni võimalusi, kui mitte see, et leida midagi, mis tooks me ellu enam õnne ja täitumust?
Teine osa (hea sõber)
Tavaliselt on hea valida keegi, kes on meiega enamähem samavanune, kellest me ei ole seksuaalselt huvitatud, kes on elus, ning kes on samast soost.
Kolmas osa (neutraalne inimene)
Siin võime valida kellegi, keda näeme regulaarselt, kuid kelle kohta me teame väga vähe, selleks võib olla inimene, kes kasutab meiega sama bussi tööle või kooli sõitmisel.
Neljas osa (vastumeelne inimene)
Metta bhavana’t õppima asudes on parem valida keegi, kelle peale me ei ole väga vihased, või keegi, kes ei tekita meil väga jõuliseid vastumeelsustundeid, sest see võib olla alguseks liiga suur väljakutse. Kuid samal ajal on oluline olla aus enese vastu ja tunnistada seda, kuidas me tegelikult end tunneme selle inimese suhtes. Tuleb meeles pidada, et me ei püüa panna teist inimest endale meeldima. Lihtsalt püüame arendada tema suhtes heatahtlikku hoiakut.
Viies osa (kõik elavad olendid)
Astme alguses keskendume pildile meist endist ja teistest inimestest koos, ning püüame suunata heasoovlikkust võrdselt kõigile neljale inimesele. Siis suuname tasapisi oma heatahtlikkuse väljapoole üha enamatele olenditele.
Võime teha seda kujutades metta‘t kiirena meie südamest, mida suuname esmalt põhja ilmakaare ja seejärel teiste ilmakaarte suunas kõikjale maailma.
Või võime kujutada oma meeles kohti maailmas, võibolla mujal maades elavaid sõpru või inimesi mujal, keda oleme näinud meedia vahendusel. Laseme metta’l nende kanalite kaudu erinevatesse maailmaosadesse kanduda, suuname metta väljapoole.
Või võime kujutada oma heatahtlikkust kui kõikidele neile inimestele suunatud valgusena, keda oleme kohanud või tundnud, ja seejärel iga neist inimestest omalt poolt kiirgamas metta‘t kõikidele inimestele, keda nemad on kunagi kohanud või tundnud ja nii edasi, kuni kõik olendid on ühendatud valguskiirtega. Ja ei maksa unustada loomi ja muid olendeid!
Paljud maailma religioonid ja kultuuritraditsioonid räägivad armastuse ja kaastunde olulisusest. Budism paistab silma selle poolest, et see pakub selgeid harjutusmeetodeid toomaks esile inimeste võimet kestvaks armastuseks, kaastundeks ja nende lähtekohaks olevaks ennastületavaks tarkuseks. Nende meetodite aluseid saab õppida igaüks sõltumata oma usulisest kuuluvusest.
Siin kirjeldatud harjutuse vorm pärineb ühe tuntuma theravaada budistliku õpetlase Buddhaghoṣa poolt 5. sajandil kirjapandud Visuddhimaggast (tõlkes “Puhtuse tee”). Harjutusele eelneb sissejuhatav lõdvestumine – keha, mõtete ja tunnete avar teadvustamine.
Siiras heasoovlikkus on esimene neljast mõõtmatust meelevallast (sanskriti keeles: apramāṇa, paali keeles: appamaññā) ja on aluseks ülejäänud kolme mõõtmatu – kaastunde, kaasaelava rõõmu ja tasakaalukuse – kasvatamisel.
Põhjalikuma sissejuhatuse harjutusele leiad Kamalashila raamatu “Mõtlus – tee meelerahu ja ületava mõistmiseni” esimesest peatükist ja Budakoja meditatsioonikursustelt.
[juiz_sps buttons=”facebook, google”]