Tallinna Budakojas (Luha tn 1) pühapäeval, 19. mail kell 14.00-17.00
Järgides Kagu-Aasia budistlikku traditsiooni, tähistame iga aasta maikuus koos teiste budistidega Buddha virgumist ja elu.
Selle aasta tähtpäeva teemaks on „Teisel pool sõnu” ja sel teemal kõnelevad Alari Allik, Helena Tulve, Hasso Krull ja Jnanakara:
- Alari Allik: Rääkimine hõbe, vaikimine kuld: keelest zen-budismis
Zen-budismi üks paradoks seisneb selles, et kuigi määratletakse end „väljaspool suutraid ja kirjamärke edastatud tõelise dharmana“, on selle õpetusliini pärandis rohkem tekste kui üheski teises koolkonnas. Kui dharma antakse edasi õpetajalt õpilasele, toimub see tihtipeale vaikuses – silmast silma, näost näkku –, aga kui toimunu üles tähendatakse, saab kirjeldus osaks kaanonist, mille kommentaarium lumepallina läbi sajandite veeredes muudkui kasvab. Kuidas rääkida vaikusest ja vahetust kogemusest nii, et vaikus ja vahetus seda tehes kaduma ei läheks? - Helena Tulve: Otsides kooskõla
Maailm, milles me elame, vibreerib lakkamatult, luues igas hetkes elavat helisevat võrgustikku. Igal kehal on oma heli, mis kõlab teatud võngetega kaasa. Muusikal on võime äratada meie kehas, hinges ja südames igatsust teadmise järele, mille kaudu me tunneme ja tunnetame, ühendades meid ja meie kutset. - Hasso Krull: Vang on natuke vaba
Väikesele lapsele on keel vabadus. Ta saab ennast väljendada, oma tahtmist nõuda ja ei öelda. Hiljem saab sellest keelest aga märkamatult vangla. Keel on kellegi teise oma, ta paneb inimese paika ja seab maailmanägemise ette trellid, nii et kõik muutub ruuduliseks. Nüüd tekibki tunne, et teisel pool sõnu on tõeline maailm, kus asjad on vabad ja voolavad. Aga kuidas sinna pääseda? - Jnanakara: Kas binaarne faasimanipulatsioon aitab jõuda teisele poole sõnu?
Tänapäeva ühiskond on infoühiskond. Meie tähelepanu köitva info hulk suureneb iga hetkega ja selle kogumaht on juba ammu meie meelele hoomamatu. Oluline osa infost on sõnad. Sageli on raske mõista, mis on teisel pool sõnu infotehnoloogiliselt arenenud maailmas. Mil viisil mõjutab see meie maailmaga suhestumist, selle kogemist ja igapäevaelu tegemisi? Kuidas läheneda neile küsimustele läbi budistlike õpetuste?
Muusikalised vahepalad Leho Rubiselt.
Kohapeal taimetoidusuupisted ja joogid.
Kõik budismihuvilised on teretulnud!
Tallinna Budakoda (Luha tn 1.) asub Luha ja Koidu tänava nurgal. Parkimine Luha tänaval on pühapäeval tasuta.
Pilte varasematelt Buddhapäeva tähistamistelt:
2017. aasta Buddhapäeva keskseks teemaks oli “Kohalikku kuulates” ja sel teemal kõnelesid Märt Läänemets, Alari Allik, Doris Kareva ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira. 2017. aasta Buddhapäeva meenutusi leiab siit lingilt.
2016. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli oli “Buddha ja mets” ja sel teemal kõnelesid Hasso Krull, Herdis Fridolin, Alari Allik ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira. 2016. aasta Buddhapäeva meenutusi leiab siit lingilt.
2014. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli luule idast ja läänest, mis inspireerib meid budistlike õpetuste harjutamisel. Luulekatkendeid valisid Alari Allik, Märt Läänemets, Jaanus Valk, Elli Feldberg, Vaddhaka ja Bodhikara. Tiibetikeelsed austusvärsid Buddhale kõlasid laama Sangyas’e esituses.
2013. aasta Buddhapäeva tähistamise teemaks oli “budismi tulevik”. Sõnavõttudega esinesid Kati Kivimaa, Alari Allik, Teet Toome ja Chipamong Chowdhury (bhikkhu Revata Dhamma). Ürituse kava leiab tutvumiseks siit lingilt.
2012. aasta Vesaki tähistamise teemaks oli “virgumise kujutamine” ja sel teemal kõnelesid Leho Rubis, Nagašila (Helsingi budistlikust keskusest) ja Doris Kareva.
2011. aastal oli Vesaki keskseks teemaks palverännumotiivid budismis (Märt Läänemets käsitles seda „Põimiksuutra“ valguses; Vaddhaka vaatles palverändu kaasaja Indias; Alari Allik rääkis palverännakust jaapani luuletaja Saigyō näitel.)
2007. aasta Vesaki teemaks oli budistlik looduseteemaline luule läbi ajastute (ürituse raames kõlasid nii tõlgitud värsid eri Kagu-Aasia kultuuridest kui ka Jaan Kaplinski esituses tema enda luulet).
