Ajalooline Buddha Šākjamuni elas ja õpetas Põhja-Indias umbes kahe ja poole tuhande aasta eest. Tema õpetuste ja vestluste kohta pole kirjalikke ülestähendusi ei temalt endalt ega tema järgijailt. Buddha õpilaste poolt meelde jäetuna ja nii suust suhu edasi kantuna levisid versioonid tema õpetustest sajandeid pärast Buddha surma, enne kui need esmakordselt alles esimese sajandi paiku e.m.a. kirja pandi.
Buddha õpetused fikseeriti tema järgijaist koosnevate mungakogude poolt, millest esimene kogunes varsti pärast tema surma. Selle budismi suurkogu kutsus kokku Mahākāšjapa, üks Buddha peamistest õpilastest. Ānanda, Buddha truu saatja ja abiline kahekümne viie aasta jooksul, kandis suurkogul ette kõik Buddha õpetused. Kui kuulete mõnd budistlikku õpetust algamas sõnadega „Nõnda olen ma kuulnud…”, on need väidetavalt Ānanda enda sõnad.
Regulaarseks muutunud mungakogude istungitel arendati välja Buddha õpetuste kaanon. Sajandite jooksul jagunes budism mitmeteks erinevateks koolkondadeks ja traditsioonideks, igaüks neist oma rõhuasetuste ja doktriinidega. See viis erinevate kaanonite tekkeni ja viimaks ka nende kirjapanekuni. Kuid moslemite vallutusretkede tulemusel 11. ja 12. sajandil hakkas budism Indias taandarenema ja hävis lõpuks täielikult. Nii hävisid ka erinevate koolkondade ja traditsioonide kanooniliste kirjutiste algupärased ja täielikud kogud.
Väljaarvatud üks – paalikeelne kanooniliste tekstide kogumik, mis esindab budismi iidset theravaada koolkonda. Paali keel on ilmselt väga lähedane keelele või dialektile, mida kõneles Buddha ise. See Buddha jutluste kogu jõudis kolmandal sajandil e.m.a. Sri Lankale ning tänu sellele jäi moslemitest vallutajate poolt hävitamata. (On säilinud ka hiinakeelne väga sarnaste õpetuste kogumik, mis on tõlge kaotsiläinud sanskritikeelsest kaanonist. Neid tekste nimetatakse aagamateks (āgama) ning oma sisult ja ülesehituselt on need väga sarnased paalikeelsele versioonile.)
Paali kaanon on Buddha õpetuste täielik kogu ning pea kindlalt vanim tänapäeval saadaolev budismialane kirjandus. See on kahe ja poole tuhande aasta eest kõnelenud Buddha sõnade autentseim esitus. Sealjuures on see pühakiri budistliku usu ja praktika teostamise selgrooks 100 miljonile täna Sri Lankas, Myanmaris, Kagu-Aasias, Euroopas ja Ameerikas praktiseerivale budistile.
Paali kaanon on jagatud kolmeks osaks ehk korviks, mida tuntakse pitaka’dena. Vinaajapitaka on budistlike munkade elukorraldust (sangha, kogudus) käsitlevate reeglite väljakujunemisega seotud tekstikogu. Abhidhammapitaka on Buddha hilisemate järgijate katsetus tema õpetusi süsteemselt ümber korraldada. Suttapitaka sisaldab Buddha enda jutlusi ning on jagatud kogumikeks, mida theravaada koolkonnas kutsutakse nikaajadeks (nikāya) ja mis muudes budistlikes koolkondades on tuntud kui aagamad.
Paali kaanoni viis nikaajat on:
- Keskmiste õpetussõnade kogu (Madžhimanikāja)
- Pikkade õpetussõnade kogu (Dīghanikāja)
- Ühendatud õpetussõnade kogu (Sanjuttanikāja)
- Elementide arvu järgi korrastatud õpetussõnade kogu (Anguttaranikāja)
- Lühikeste õpetussõnade kogu (Khuddakanikāja) sisaldab lühemaid teoseid – Dhammapada (Seadmuse värsid), Udāna (Ülendavad värsid), Suttanipāta (Suutrate kogumik), Theragāthā ja Therīgāthā (Auväärsete laulud ) ning teisi tekste.
Kõik need kogumikud on vähemalt üks kord tõlgitud inglise keelde. Tõlge hõlmab umbes 5500 lehekülge.
Tuleb märkida, et tiibeti budistlik kaanon (Kandžur) sisaldab vaid väheseid Buddha õpetusi, mida võib leida paali nikaajades ja hiina aagamates. Enamikku nikaajades ja aagamates sisalduvat pole tiibeti keelde tõlgitud.
Raamatus „In the Buddha’s Words” – kogumik, mille on toimetanud Bhikkhu Bodhi (väljaandja Wisdom Publications) – leiate suurepärase sissejuhatuse Buddha õpetustele Suttapitakas. Oma eessõnas raamatule ütleb Dalai-laama tunnustusena paali kaanonile, et see „paneb aluse kogu järgnevale budistlikule kirjandusele …, selle uurimine on eriti oluline, et selgemini mõista põhilisi budistlikke õpetusi”.
Dharmachari Vaddhaka
detsember 2009