Neljapäeviti algusega kell 18.30.
Õhtute esimene tund on meditatsiooni päralt. Meditatsioon on juhendatud ja osalema on oodatud kõik huvilised.
Pärast teepausi, õhtu teisel tunnil on mais kavas kaks teemat: Viryabodhi loengusari vaimsest kogukonnast (3.05, 10.05, 17.05, 24.05) ja viie buddha mandala loengusarja viimane loeng (31.05). 31. mai üritus on ühtlasi Tartu Budakoja kevadhooaja viimane üritus.
Kell 18.30: meditatsioon. Õhtute regulaarseteks meditatsioonideks on hingamise teadvustamine, siira heasoovlikkuse meditatsioon ning lihtsalt istumise harjutus. Meditatsioonid on tarvidusel juhendatud. Palume mitte hilineda!
Kell 19.30:
- Neljapäev, 3. mai: Viryabodhi loengusari vaimsest kogukonnast (1)
- Neljapäev, 10. mai: Viryabodhi loengusari vaimsest kogukonnast (2)
- Neljapäev, 17. mai: Viryabodhi loengusari vaimsest kogukonnast (3)
- Neljapäev, 24. mai: Viryabodhi loengusari vaimsest kogukonnast (4)
- Neljapäev, 31. mai: Bodhikara loengusari “Buddha jalajäljest viie buddha mandalani” (7) ja kevadhooaja lõpetamine
Lähemalt Viryabodhi loengusarjast
“Uurides vaimset kogukonda”
Neljal neljapäeval (3.05, 10.05, 17.05, 24.05)
Budismis on kesksel kohal kolme kalliskivi kaitse alla minemine. Kolm kalliskivi on Buddha (Virgunu), dharma (Buddha õpetused) ja sangha (Buddha järgijaist koosnev vaimne kogukond).
Aprilli lõpust alates on meil rõõm võõrustada Viryabodhit Stockholmi budistlikust keskusest, kes külaskäigul Eestisse juhendab vestlusi, mis uurivad sangha ehk budistliku vaimse kogukonna kolmanda kalliskiviga seotud teemasid.
Õhtutel käsitletakse järgmisi teemasid: sissejuhatav vaade sangha tekkele Buddha eluajal ja selle arengule tänapäevani välja; isikupära arendamine ja väljendamine teistega koos olles; sõprus ja perekond vaimses kogukonnas; õpetaja roll vaimses kogukonnas; vaimsest kogukonnast inspiratsiooni leidmine
Tõlge eesti keelde.
Lähemalt Bodhikara loengutest
“Buddha jalajäljest viie buddha mandalani”
Bodhikara loengusari märtsis, aprillis ja mais (15.03, 22.03, 29.03, 12.04, 19.04, 26.04, 31.05)
Buddha elu järgsetest sajanditest säilinud kivireljeefidel me Buddha kujutatuna ei leia. Neis kõneleb pigem tema puudumine – osutajaks jalajälg, bodhipuu, tühi iste või ratsanikuta hobune. Kaasajal leiame budistlikes traditsioonides aga paljusid erinevaid buddhakujusid, võime leida terveid buddhade maailmu.
Bodhikara püüab oma loenguseerias nendele arengutele valgust heita alustades Buddha omaduste meenutamisest (paali k. buddhānussati, sanskr k. buddhānusmṛti) varajastes budistlikes tekstides ja vaadeldes selle pinnalt lähemalt viie buddha mandala buddhasid. Viie buddha mandala buddhasid tuntakse dhjaani- või mõtlusebuddhadena ja need kehastavad virgumise erinevaid tahke. Uurime neil õhtutel viie buddha mandala buddhasid abiks loengud, vestlused, meditatsioonid ja lihtsad rituaalid.