Uudised

Vesaki – Buddhapäeva tähistamine – mai 2017

 Tallinna Budakojas pühapäeval, 7. mail 2017 kell 14.00-16.30.

Järgides Kagu-Aasia budistlikku traditsiooni, tähistame iga aasta maikuus koos teiste budistidega Buddha virgumist ja elu.

2017. aasta Buddhapäeva keskseks teemaks on “Kohalikku kuulates”. Sel teemal kõnelevad Märt Läänemets, Alari Allik, Doris Kareva ja Bodhikara.

  • Märt Läänemets: “Kas Hiina budism on hiina budism?” Budism jõudis Hiinasse juba 1. sajandil Sise-Aasiast saabunud misjonäride kaudu. India keeltes kirjutatud tekste, mida misjonärid kaasa tõid, hakati kohe tõlkima hiina keelde. Töö kestis sajandeid ja nõnda kujunes hiinakeelne budism hiinakeelse pühakirjakoguga. See tohutu „tõlkeprojekt“ ei olnud pelgalt tekstide ümberpanek ühest keelest teise, vaid kogu budistliku kultuuri (dharma) tõlkimine ja arusaadavaks tegemine teise kultuuri keelde ja oludesse. Hiinas see õnnestus ja Hiinast sai budistlik maa. Kas me saame aga väita, et budism Hiinas on „hiinastunud“ ja minetanud hiinakeelseks ja hiinapäraseks muutununa oma algse sõnumi. Kindlasti mitte. Hiina budism on ikka seesama budism, mida õpetas Buddha Šākjamuni 2500 aastat tagasi Indias. Nagu on öelnud õpetaja Sheng Yen: budismi maitse on alati üks ja see on vabanemise maitse. Kultuurilised ja keelelised eripärad on teisejärgulised. Kuid neid tuleb hoolega arvestada ja „serveerida“ õigesti, et budismi maitse kõige paremal viisil esile tõuseks ja inimesteni jõuaks. Seda saab teha ainult „kohalikku kuulates“ ja sellele vastu kajades. Hiina budism on selles mõttes suur ja järgimist vääriv eeskuju.
  • Alari Allik: “Metsa tähtsus Jaapani kohalikes traditsioonides”. Jaapanis on suhtumine metsa olnud erinevate maalimavaadete (šintoism, taoism, budism) põimumise tõttu üsna mitmetine. Ühest küljest domineerib tänaseni šintoistlik arusaam puust kui pühakojast (yashiro), mille sisse võivad endale kodu rajada jumalad (kami), teisest küljest aga on erinevatel kogukondadel tulnud võidelda puude liigse seostamisega religioossete tõekspidamistega, et oleks võimalik metsa langetada ja maad harida. Ettekandes tulebki juttu erinevatest pärimuslugudest, kust on näha, kuidas kohalikud traditsioonid ja mandrilt pärit maailmavaated on teineteist täiendanud.
  • Doris Kareva: “Maast leitud, tuulde tõlgitud”. Pühendumusluule
  • Bodhikara: “Bodhipuu leht ja pärnaleht”. Kohaliku kuulamine Buddha Šākjamuni eluga seotud legendides ja kaasaja Eestis

Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitab Liis Viira.

Kohapeal taimetoidusuupisted ja joogid.

Kõik budismihuvilised on teretulnud!

Tallinna Budakoda (Luha tn 1.) asub Luha ja Koidu tänava nurgal. Parkimine Luha tänaval on pühapäeval tasuta.

Lisainfo: 52 11 284,    


Pilte varasematelt Buddhapäeva tähistamistelt:

2016. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli oli “Buddha ja mets” ja sel teemal kõnelesid Hasso Krull, Herdis Fridolin, Alari Allik ja Bodhikara. Hetkes sündivat keskendumismuusikat – muusikalisi vahepalasid harfil – esitas Liis Viira. 
2014. aasta Vesaki tähistamise keskseks teemaks oli luule idast ja läänest, mis inspireerib meid budistlike õpetuste harjutamisel. Luulekatkendeid valisid Alari Allik, Märt Läänemets, Jaanus Valk, Elli Feldberg, Vaddhaka ja Bodhikara. Tiibetikeelsed austusvärsid Buddhale kõlasid laama Sangyas’e esituses. 
2013. aasta Buddhapäeva tähistamise teemaks oli “budismi tulevik”. Sõnavõttudega esinesid Kati Kivimaa, Alari Allik, Teet Toome ja Chipamong Chowdhury (bhikkhu Revata Dhamma). Ürituse kava leiab tutvumiseks siit lingilt.
2012. aasta Vesaki tähistamise teemaks oli “virgumise kujutamine” ja sel teemal kõnelesid Leho Rubis, Nagašila (Helsingi budistlikust keskusest) ja Doris Kareva.
2011. aastal oli Vesaki keskseks teemaks palverännumotiivid budismis (Märt Läänemets käsitles seda „Põimiksuutra“ valguses; Vaddhaka vaatles palverändu kaasaja Indias; Alari Allik rääkis palverännakust jaapani luuletaja Saigyō näitel.)
2007. aasta Vesaki teemaks oli budistlik looduseteemaline luule läbi ajastute (ürituse raames kõlasid nii tõlgitud värsid eri Kagu-Aasia kultuuridest kui ka Jaan Kaplinski esituses tema enda luulet).