Rohinit ületades (katkend)

Kaludayin Thera

Sügavpunased, isand, on nüüd metsapuud,
Lasknud valla lehed, valmis viljuma,
Õied lõõskamas kui sädelevad leegid,
- On lopsakas aastaaeg, Õilis Kangelane.

Õidepuhkend puud, meeltmööda kõigile,
Saadavad lõhnu igasse ilmakaarde,
Lastes valla lehti, ihates kanda vilju;
- On tulnud aeg lahkuda, Kangelane.

Ei ole ei liiga külm, ega ka kuum,
See aeg on meeldiv, rännuks loodud,
Mu isand, las Sakyad ja Koliyad näevad sind
- Pilk suunatud läände, ületamas Rohinit.